Kuidas Sul läheb?
Eile sai täpselt kuu, kui uus olemine ja elamine algas. Siin on minu vaimse tervise hoidmise praktikad sellel ajastul: 1. Tee iga päev midagi, mis sulle rõõmu valmistab (seda ma püüdsin enne ka jälgida, aga nüüd on see veel eriti olulisem). Mina teen süüa, kirjutan, tantsin, teen joogat ja viibin palju õues. 2. Tõuse hommikuti üles ja pane riidesse, isegi kui sa ei taha tõusta ja tahad terve päev pidžaamas ringi loivata. Kodukontor ei ole sinu voodi. 3. Loo korda enda ümber. Kui su ümber on kord, siis tekitab see tunde, et sul on ikkagi mingi kontroll millegi üle, isegi kui sa ei saa tegelikult kõike kontrollida. 4. Loo korda enda sees. Kui on palju ärevust ja lootusetust või segadust, siis võta aeg maha. Kasvõi paar minutit iga päev sulle sobival ajal, et harjutada vaikust enda sees. Mediteeri või tee mis iganes, mis aitab sul enda sees korda luua. 5. Liiguta- tee trenni. Isegi kui motivatsioon on maas, aitab füüsiline pingutus kõige paremini ärevuse vastu ning pingeid maandada. Samuti on see hea tervisele ja immuunsusele. 6. Sea endale nädalaks väikseid eesmärgid, mis sa tahad kindlasti ära teha. Ja need ei pea olema mingid suured asjad, vaid võib vabalt olla näiteks kapi koristamine, akende pesu. Mulle ei meeldi iga päev eesmärke seada, sest mõnikord pole üldse tuju mitte midagi teha, aga teine päev oled nagu hommikust saati supertegus. 7. Uni on kõige alus. Mine õigel ajal magama ja ärka õigel ajal üles. Uni on kõige alus. Kui sa ei maga, siis on su tuju, tervis, töö, inimesed ja lõppkokkuvõttes kogu elu halb. Eriolukorra esimene nädal oli minu jaoks kõige raskem. Nimelt ma pidin just siis puhkusele-koolitusele sõitma, ma olin maksnud koolitustasu, lennupiletid, õnneks majutus oli veel broneerimata. ma olin seda puhkust väga kaua oodanud. Igal juhul terve esimese nädala ma praktiliselt istusin tunde reisifirmade, lennufirmade ootejärjekordades. Helistasin Türki, Kreekasse, UK-sse ja ei tea kuhu veel, et saada oma broneering tühistada või edasi määramatusse lükata. Jah, mul oli korralik kindlustus, mis ei katnud mitte midagi. Kodus tekkis tühjast tüli ja õhkkond oli närviline. Paar korda saatsime üksteist kuhu iganes, aga lõpuks kõik ikkagi lahenes õnnelikult ja reis sai ümberbroneeritud. Sai palju söödud ja joodud😊 Teine nädal. Mis ma nüüd tegema hakkan? Kuhugi minna ei saa ja pole ka otseselt mingit põhjust. Proovisin esimest korda elus otseülekandena joogatundi anda, olin nii närvis nagu läheks kuhugi eksamile. Minu kogemusest saad lugeda siit: http://estonianyogini.weebly.com/blogblogi/livestream-yoga-i-love-you Katsetasin erinevaid live keskkondi ja tegin oma väikese online joogastuudio:). Lihtsalt nii tänulik kõigile, kes on sellega ühinenud ja mind toetanud. Südamest tänulik. Mul oli sünnipäev, mis oli üks kehv päev. Igas mõttes ja millest saad lugeda siit: http://estonianyogini.weebly.com/blogblogi/heasoovlikkusest-ning-sudamlikkusest-siin-ja-praegu-loving-kindness-and-heartfulness-here-and-now. Aga korraldasin LIVE disko, mis oli super äge kogemus! Päeva erilised hetked on siis, kui ma saan jälle midagi head süüa teha. Kolmas nädal. Otseülekanded on käima läinud. Minu päeva erilised hetked on live-joogatunnid ja spontaansed distantskohtumised inimestega pikkadel jalutuskäikudel. Täiesti võõrad inimesed naeratavad ja teevad juttu. Need on päeva parimad hetked. Osalen ise ka virtuaaljoogas oma lemmikõpetajatega üle maailma, see on lihtsalt super äge võimalus nüüd ja praegu! Päevadel on kindel rutiin. Ostsime juukselõikusmasina ja lõime uue soengustiili. Pakun endale ise kodus iluteenuseid. Esitasin väljakutse, mitte minna 2 nädalat poodi ja kasutada ära kõik, mis kapis on. See tekitab mus elevust. Kõik kapid on koristatud ja aknad pestud. Neljas nädal. Tahaks kohvikusse, teatrisse ja kontserdile. Tahaks inimestega kohtuda. Tahaks oma õdesid näha. Tahaks kleidi selga panna ja linna minna. Tahaks reisida. Tahaks poodi minna. Tahaks tööle minna. Tegin oma virtuaalse kokaraamatu. Mis asub siin: http://estonianyogini.weebly.com/kokaraamat Teen ikka palju süüa. Mõtlen, kuidas saaks oma koolitusprojekte virtuaalselt jätkata, kuidas oleks võimalik virtuaalseid grupitöid organiseerida. Videokoosolekuid juba teen. Mis saab suvest ja kuidas võita lotoga? .
1 Comment
In english scroll down.
Ma olen viimastel aastatel avastanud, et ma olen rohkem metsa kui mereinimene. Hoolimata sellest, et mu kodu asub üsna mere lähedal- jalutuskäigu kaugusel on imeilus ja peaaegu inimtühi rannik. Mulle tegelikult väga meeldib mere ääres - kõrvu paitav lainete kohin ja tuule mühin, aga meie laiuskraadil on meri tihti tormine, hall ja tuul vilu. Seevastu metsas on aga tohutu rahu, alati ja ükskõik mis ilmaga. Sellel huvitaval ajastul oleme me kõik hakanud rohkem looduses viibima, sest peale kodu kuhugi minna eriti ei olegi. Ma usun, et kõik on hingepõhjani tänulikud, et meil on palju metsa, kuhu jalutama minna, nautida looduse ilu ja seda lõputut rahu, kontaktivabalt nagu praegu moes on. Päriselt ka ei pea minema alati tuntud rabasse või otsima RMK radu, et end turvaliselt tunda. Astu lähemasse metsatukka sisse ja suure tõenäosusega on seal väikseid radu, mida mööda lihtsalt ringi jalutada mitte ühtegi hingelist kohates. Metsa ei lähe ma kunagi eesmärgiga seal midagi teha või midagi leida. Minu ainus eesmärk on lihtsalt kulgeda vaikselt avatud meeltega,- hoida silmad lahti, märgata, tunda ja kuulata ning iga kord on nii huvitav, isegi kui ma kõnnin samas kohas. Keegi ei räägi, ei analüüsi ega arutle. Eelmisel suvel sattus mu kätte raamat puude salapärasest elust, kus kirjeldati, kuidas puud elavad oma sotsiaalses võrgustikus, suhtlevad omavahel ja elavad üksteist toetades ja arvestades, nagu üks kogukond. Kuidas puude juured, tüved, võrad ja oksad kasvavad läbi elu üksteisega kokku, tekib kooslus, mis on kokku kasvanud läbi aastate. Kui miskit erakordset toimub, näiteks suur torm või raie, siis kannatab kogu kooslus. Puud harjuvad aastaid valgusega, mis paistab läbi võrade ja kui mõni puu langeb, siis valgust tuleb äkki liiga palju ja puu hakkab kannatama, mõni neist kärbub, mõni tugevam jääb ellu. Sama on juurte ja tüvedega, mis on omavahel nii kokku kasvanud, et kui midagi kaob, siis mõjutab see ka teiste puude ellujäämist looduses. Mulle tundub, et täpselt nii on ka praegu meiega, kes me oleme harjunud oma eluga nii nagu see on olnud ja nüüd peame leidma endas tugevuse, et jääda ellu ja kasvada edasi uutes tingimustes. Recently I have discovered that Im more forest-person than a sea lover. Although I live in a place, where I can easily walk to the beach and enjoy the most beautiful views of the costline. Dont get me wrong, I love the smell of the sea, waves and wind, but in my country, despite of the sunny weather the wind is usually cold and strong. What I love about forest, is no matter what the weather, there is always the feeling of calm and stillness. Livestream yoga classes was definitely not my first thought, when all yoga studios where locked down due to pandemic. I hadn't done any online yoga videos before, and frankly, I didn't like to do yoga in online either.
I love meeting people face to face so much and it makes yoga teaching special for me. We breathe and move, laugh and enjoy the practice in a shared room together. For me, teaching yoga is not a one-sided experience, but everyone who participate, create the energy of a class. I think the current situation has taught us how many things we take for granted. How much freedom we had to do whatever we wanted. Before we had the choice whether to go for a workout or not, now the only option is to stay home and give the best to maintain your physical and mental health. I feel live yoga classes are something that keep me healthy and live. There is something to expect every day - meetings with people who wave, send warm wishes, care and contribute. Even if there is a screen between us, it still feels like we are practicing together and creating the same good energy we have in an regular class. And no matter what my day has been like, after online class, my mind is light and my heart is full of gratitude. I hope you feel the same. So there is something to be grateful for during these times, including myself as a yoga teacher. Although I teach livestream classes, I have now time to do my own practice with best teachers around the world in livestream! So thank you for opening up all your practices and thumbs up for all yoga teachers who lost their classes, but now are doing livestreams! And donate, if you have food and roof over your head, because it may help somebody who struggles a lot. . |
Archives
January 2024
Categories
All
|